Ümberjutustus

Uhti uhti uhkesti

Elas kord üks mees kelle nimi oli meelis. Ta kõndis Tartust Viljandi ei sõita üle Emajõe. Tal oli kaasas ainult põis ja õlekõrs.

Teel Viljandisse läks tal mitu korda viisa pael lahti.

Kui ta Emajõe juurde jõudis oli paat juba startinud. Ta vehkis kätega nii palju kui jaksas ja karjus niis kuis hääl jaksas.

Meelis otsustas puu juurde pikutama jääda. Nii kaua kui Meelis põõnas tulid põis, õlekõrs ja viisk Meelise juurest ära ja läksid silla peale. Nad otsustasid minema minna. Ise minna üle Emajõe. Na otsustasid ,et põis on laeva moodi nii ,et ta on laev. Õlekõrs on aerudega ja viisk on kapten.

Põis aga kartis vett ja ei tahtnud olla laev. Lõpuks visati ta vette ja astuti laeva.

Nad jäid oma laevaga kivi taha kinni. Ja põis lendas ümber. Viisk üritas sinna peale saada aga põis oli nii libe ,et ta ei suutnud.

Järsku sõitis mööda paat suur paat ja põis ja kõik teised päästeti. Nad olid väga kurvad et neid päästeti. Nad tahtsid väga saada üle Emajõe.

„Tead mul on mõtte” ütles viisk põiele

„ Mis see on siis” küsis põis pärilikult.

„võtame õlekõrre ja paneme ta üle Emajõe” vastas viisk.

Viisk haaras õlekõrre ja viskas ta üle Emajõe.

Viisk läks ennem ta kõndis rahulikult üle ,et mitte vette kukkuda. Aga la hakkad seal peal hüppama kuna ta ei suutnud enam paigal olla. Algul oli naljakas aga siis läks õlekõrs katki. Viisk lendas otse teed vette. Ja õlekõrre tükid lendasid ka vette. Sulps ,sulps ,sulps.

Põis aga kihises naerma. Naeris nii et suu pärani lahti. Ja kui tema naeri paisus ta nii suureks ,et pauh ja ta oli katki.

Selle paugu peale ärkas Meelis ülese. Ja vaatas et tal pole enam viiska ,põit ega õlekõrt.

Luuletus

Minu sõber oled sina
sinu sõber olen mina.
Kui mul täna abi vaja,
kohe sina appi sajad.
Koos meil alati on tore,
sest sina oled tore.
Siis kui päike paistab õues,
sina laulad minu põues.
Ja kui taevast vihma kallab,
vett ma sulle pähe kallan.
Täna ütlen sulle seda,
ja sina ütled mulle seda.
Alati su sõbraks jään,
ja su juurde ka jään.
Kui sa mul sõbraks jääd,
oleme me koos kui jää.

Rahvakalender

Valentinipäev, sõbrapäev - 14. veebruar

Eestisse jõudis see vana tähtpäev Soome vahendusel alles 1980. aastate lõpul ja sai siin sõbrapäeva jooned. Esmalt hakati valentinipäeva tähistama lasteaedades ja koolides, kus avati valentini- postkontor või saadeti valentinipäeva tervitusi ning kaarte õpetajatele ja sõpradele. Vanemad inimesed kingivad lillede kõrval üksteisele kosmeetikat ja majapidamisriistu. Tavaliselt toimub sel päeval ka temaatilisi pidusid ja koosviibimisi. Mina tähistan vvalentii

nipäeva niimoodi ,et kingin enda parimatele sõpradele ja sõbrannadele kaardi ja mingi väikese pehme mänguasja.

Aprillipäev, naljapäev - 1. aprill

Levis Eestis lõplikult 20. sa

jandil, kui aprillikaartide saatmine ja ninapidivedamised muutusid selle päevaga kokkukuuluvaks. Üsna kiiresti hakkasid levima ja muutusid populaarseks naljakaardid kirjaga 'Aprill! Aprill! Aprill!', mida saadeti sõpradele ja sugulastele. Aprillinaljad olid eriti populaarsed laste hulgas, kes tegid aprilli eakaaslastele, vanematele ja õpetajatele. Üsna populaarseks muutu

sid 20. sajandil meedianaljad – valeteated ja -uudised ajalehtedes, raadios, TVs. Eestis tehakse aprillinalja 1. aprillil ja harvemini ka viimasel aprillipäeval. Kes muul ajal aprilli teeb, seda on õigus kutsuda 'aprillisiga viie põrsaga' ja muul viisil. Mina olen 1. aprilli Anettega kuna tal on sünnipäev sellel päeval.

Volbripäev - 1. mai

Volbripäeva tähistamine volbrilaupäeval ehk 30. aprillil on linnades ja asulates tänapäeval saanud hoo sisse, alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhu

l korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Näiteks 19. sajandil oli volbripäev restirootslastel teada kui nõidade liikumisaeg. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni. Ka Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad Bloksberil.. Aga siis ei sõidetud sinna sugugi volbripäeval (ega selle laupäeval), vaid hoopis neljapäeviti, jõulude ajal, suurel nädalal ja muudel tähtpäevadel. Nii oli see vanal ajal. Päris uuel ajal liiguvad volbrilaupäeval igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, šamaanid ja haldjad ringi. Olendeid on

ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel.

Jaanipäev - 24. juun

i

Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muut

unud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad.

Esimene koolipäev (tarkusepäev) - 1. september

simese koolipäeva tavad on pikka aega - üle poole sajandi - püsinud ühesugustena: pidulikult riietatud abituriendid viivad 1. klassi lapsed käekõrval koolisaali avaaktusele. Klassikaline esimese koolipäeva rõivas on ikka olnud valge pluus. Kuid valge pluus tundub sel päeval endastmõistetavana praegugi, kui mingeid ettekirjutusi pole - valdav osa kooliastujaid on ikka sellises pidurõivastuses. Esinemiste järel anti õpilastele varem lilleõis ja elu esimene kõvakaaneline õpilaspilet. 1990. aastatel hakati 1. klassi astujaile kinkima aabitsaid (varem osteti kõik õpikud enne kooli endale ja seetõttu polnud aabitsal muud erilist tähendust, kui et ta oli esimene lugemisraamat - õpikud jäid ju nagunii endale; vahel müüdi vanemates klassides kooliraamatuid ka sümboolse hinna eest edasi noorematele). Tänaseks on aabitsast kujunenud pikemaks ajaks esimene ja ainuke õpilase oma raamat, mälestusese. Paljudes koolides on aabitsasse liimitud kooli logoga eksliibris või kleeps. Oma koolimütsiga koolides antakse sageli just esimesel aktusel üle oma kooli tekkel.

Halloween - 31. oktoober

Halloween hakkas Eestis meedia õhutusel levima 1980. aastate lõpus – niisiis umbes samal ajal mitmete Euroopa maadega. Pühakutepäeva laupäev oli eesti rahvakalendris varem tundmatu ja kombestikult ühendab tähtpäev endas meie hingedeaja, mihklipäeva ja mardipäeva tavasid. Halloween'i tähistatakse tänagi rohkem linnades, kus liiguvad ringi tontlike maskidega lapsed. Vahel harva on neil käes laternad või on kasutatud Ameerika eeskujul kõrvitsalaternat. Viimast, sageli hiigelsuurte viljadega taime küll kasvatatakse Eestis, kuid mitte väga sageli. Arvestatavaks köögiviljaks muutus kõrvits 19.-20. sajandil. Küll on aga mitmetes lasteaedades ja koolides sellel päeval korraldatud kõrvitsatest laternate ja maskide tegemise konkursse.

õulud - 24. detsember – 6.jaanuar

Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. Jõulude, nagu ka aastavahetuse juurde kuuluvad kingitused, lahkunud esivanemate mälestamine kalmudel küünalde süütamisega või nende meenutamine, sugulaste ja sõprade õnnitlemine kaartidega, jõulupuu, jõulukirik ja jõululaulud, paljudes riikides vabad päevad või koguni pikem jõulupuhkus. Viimase saja aastaga on jõuludest kujunenud suured kaubanduslikud pühad, mis algavad varakult detsembri algul või juba novembri lõpul, s.t advendiajal ja isegi selle eel. Nende pühade ajal ostetakse ja kingitakse tohutult palju pisiasju ja ka suuri hinnalisi esemeid. Jõulud on oma praeguse ilme omandanud kogu maailmas viimase viiekümne aastaga. Eestis on jõulukombed mõnevõrra segunenud näärikommetega. Tunnuslik on, et paljud moenähtused on siia jõudnud suhteliselt hiljuti, viimase kümmekonna aasta vältel.

Näärid - 31. detsember, 1. jaanuar

Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Sõna näärid on mitmuslik, nagu paljud olulisi pühi ja perekonnasündmusi märkivad nimetused (jõulud, lihavõtted, suvisted, pulmad, matused, ristsed), ja on pärit alamsaksa keelest, tähendades uut aastat. Paarisaja aasta eest olid näärid mõnevõrra vähem oluline püha kui näiteks jõulud, ja praegu on see kindlasti omakorda paljudele noortele vähem oluline kui viiekümne aasta eest.

Emakeelepäev - 14. märts

Eesti keele ja kultuuri päeva hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes.

Jüripäev - 23. aprill

Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris.